[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

häda ‹11› ‹s›

1. ahistav, raske, ähvardav, hingevalu tekitav olukord; oht, õnnetus. a. (üldiselt). Sõda, nälg, taudid ja muud hädad. Rusuv, muserdav häda. Kellelegi oma häda kaebama, kurtma. Kedagi hädast välja aitama. Üks häda ajab teist taga, käib teise kannul. Häda (on) käes. Häda tuleb kätte. Häda ajal on hea nõu kallis. Meist on juba kõik võimalikud hädad üle käinud. Hädasid tuli aknast ja uksest. Häda temale, kui ta julgeb vahele segada. Suures hädas hakkas ta appi hüüdma. Läksin haiglasse viimase häda sunnil. Häda ajal hoidis terve pere kokku. Oh häda! Kaotasin rahakoti. Kus sõda, seal häda. Häda õpetab albi targemaks. Häda ei anna häbeneda. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Häda ajab härja kaevu. Häda murrab ka raua katki. *Palju oli nüüd Ükskülas kurtmist ja häda – seal nutsid naised oma meeste ja lapsed langenud isade pärast. E. Kippel. b. majanduslik kitsikus, puudus, viletsus. Alaline puudus ja häda. Häda vaatas sisse uksest ja aknast. Vaeslapsena on ta palju häda ja viletsust näinud. Kulutas raha ära ja on nüüd püsti hädas. Häda õpetab paluma, hea põli hooplema. *Mis ma kõik hädaga ära ei teinud, et kuidagi lapsi toita! R. Roht. c. kimbatus, mure; raskused; vaev, rist. Ta on nii iseteadlik, et päris häda kohe. Poistega on igavene häda, ei taha õppida. Rõivastega on häda, need on väikseks jäänud. Jälle häda, võti ei keera. Jäi hätta aruande kirjutamisega, keemiaülesannetega. On hädas oma töödega. Olin hädas, mida vastata. Hädas kärbeste ja sääskedega. Küll nägi ema temaga häda ja vaeva. Häda 'halb' vaadata, kuidas loomad solistavad vees. *Ta ei tea midagi varustamise hädadest ja pole tema asigi seda teada. J. Peegel. | läbi häda, hädaga vaevaliselt, hädavaevu; vaevaga, raskustega. Räägib inglise keelt läbi häda. Joobnu ajas end läbi häda püsti. Läbi häda on ta oma poega koolitanud. Sain hädaga tulema. *Aiad õue ümber ja tänaval seisid hädaga püsti.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: loodus|häda, mere|häda, näljahäda.
2. haigus, tõbi, valu, viga. Sisemine häda. See mul juba vana häda. Haige kaebab oma häda. Käsi teeb häda. See rohi aitab mitme häda vastu. Peale muude hädade on tal veel selg haige. Saunaga raviti vanasti mitmesuguseid hädasid. Kas said kukkudes häda? Koer ei teinud talle vähematki häda. Parem häda kaugel kui rohi ligi. Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter. *Kust ma endale häda külge sain, selle kohta oli igaühel oma arvamine. J. Mändmets. | (taimede, esemete vms. puhul). Põud võib ka vanale metsale häda teha. *..kas kukub kivi vastu potti või pott vastu kivi, ikka saab häda pott. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: hinge|häda, ihu|häda, mao|häda, neeru|häda, surmahäda.
3. viga, puudus, miski häiriv. Supil pole häda midagi. Pole sul siin häda midagi. Häda on selles, et ma ei sobi autojuhiks. Sel jalgrattal on mitu häda. Ta teenis vähe, selles kogu häda seisiski. *Mis tal seal häda magada! Lai kott, põhku pealegi pooleni täis topitud. A. Antson. *Pükstel polnud suuremat häda, ajasid asja ära.. H. Sergo.
4. vajadus, tarvidus. Mõni häda mul seda teistele kõnelda. Mis häda tal õppida, kui ilma saab. Ilm on pehme, kinnastest ja kasukast pole häda. Ega mul sest raamatust häda ole, aga kui võimalik, siis ostaksin. Mis häda pärast ma peaksin valetama. Tuli hädaga 'et hädasti vaja' lapsehoidjaks hakata. Häda korral 'kui hädasti vaja' võin ka ise kombaini juhtida. *Õige häda mul teid toita või kasida! Võtan oma kimpsud ja lähen. R. Sirge. *Ma ei räägi ausatest inimestest, keda häda ajab ehitama, vaid sulidest.. P. Kuusberg. || pakiline vajadus, kiirus, rutt. Mehel kibe häda teele asuda. Ega mul söögist häda ole, kõht polegi veel tühi. Võla maksmisega on aega, ega mul häda ole. *Oli sul häda mehele minna?! Ei võinud oodata.. M. Metsanurk. || loomulik vajadus. On sul suur või väike häda? *Aga halb peremees ei lase hobusel isegi siis seisma jääda, kui tol häda tuleb. R. Vaidlo.
▷ Liitsõnad: aja|häda, raha|häda, unehäda; kaka|häda, kuse|häda, pissi|häda, sitahäda.

läbi
I. ‹prep postp›
1. ‹hrl prep› [gen] mingi ava, ruumi, keha, keskkonna ühest otsast, küljest v. poolt sisse ja teiselt välja; nii et miski jääb (takistades v. soodustades) vahele. Ronis, hüppas, vaatas läbi akna välja. Rong läheb läbi tunneli. Tuli minna läbi pika koridori. Piilub läbi ukseprao, lukuaugu. Auto vajus läbi jää. Piim kurnati läbi marli. Läbi eesriiete paistab valguskuma. Uurib marke läbi luubi. Maastiku värvid olid tumedad nagu läbi päikeseprillide, päikeseprillide läbi vaadates. Tee valatakse läbi sõela. Külm tungib läbi riiete. Läbi sideme immitses verd. Karjub läbi ruupori. || kaudu, mööda, pidi. Hingab läbi suu. Räägib läbi nina. Vantsisin läbi metsa koju. Jõgi lookleb läbi luha, heinamaa. Tee viib läbi põldude, niitude. || mitme samalaadse v. paljude samalaadsete esemete, objektide vahelt, samalaadse keskkonna seas(t), keskel(t). Lirtsab läbi hammaste sülitada. Kattis näo kätega ja piilus meid läbi sõrmede. Läbi puurivarbade sirutus ahvi käsi. Läbi puulehtede, puulehtede läbi sillerdab valgust. Pahameelenurin käis läbi rahvahulga. Artikkel ilmus ajakirjas läbi mitme numbri. *Surnuaia poolt kostsid läbi tuule ja tuisu inimeste hääled ja koerte haukumine. O. Luts. || (piltlikes väljendites). Mõte käis läbi pea. Läbi südame käis hirmuviirg. Mul tuli see nagu läbi udu meelde. Läbi häda sai asi korda aetud.
2. ‹postp prep› [nom gen] kogu teat. ajavahemiku kestel, selle algusest lõpuni. Eile sadas päev läbi. Istub päevad läbi üksi kodus. Olin öö läbi üleval. Metsatööd käisid talv läbi, talve läbi. Lapsed olid suvi läbi, suve läbi maal. Mägikuurortides saab aasta läbi, läbi aasta suusatada. Olime kõik need aastad läbi kirjavahetuses. Nii see on olnud läbi aegade. *Küla .. on pillavalt toomingais ja õiteilus, ööbikud laulavad läbi öö .. D. Vaarandi. *Ööd läbi nüüd vantsin väljas .. J. Kross.
3. ‹prep› [gen] mingi seisundi ajal, kestel, seda katkestades. Kuulsin läbi une, et keegi tuli. Seletab midagi läbi nutu, läbi naeru. Naer läbi pisarate.
4. ‹postp› [gen] kellegi v. millegi vahendusel, tõttu, kaudu v. abil, mingil teel. Langes vaenlase käe läbi. Kuningas oli sellest oma maakuulajate läbi teada saanud. Mitme tuttava läbi õnnestus ehitusmaterjali saada. Pääses nagu ime läbi. Mõisteti surma mahalaskmise läbi. Surma läbi lahkunud kallist isa mälestavad lapsed. Suu- ja sõrataudi läbi hukkus palju põtru. Kohtusime, pääsesime ainult õnneliku juhuse läbi. *Nõnda siis saigi Sass Mareti suu läbi kõik teada .. A. H. Tammsaare. *Mina olen tema läbi kannatanud rohkem kui teie .. A. Hint.
5. esineb fraseologismides, näit.:. Läbi lillede ütlema. Läbi mustade, roosade prillide nägema, vaatama. Läbi paksu ja vedela minema. Läbi sõrmede vaatama.
II. ‹adv› ‹hrl. ühendverbi osana›
1. esineb ühendites, mis väljendavad liikumist, kulgemist, suundumist v. suunamist mingi ava, ruumi, keha, keskkonna, ala, pinna vms. ühest otsast, küljest v. poolt sisse ja teisest välja; midagi pidi, millegi kaudu, üle millegi. Kapp ei mahu uksest läbi. Ei saa niiti nõelasilmast läbi. Kahest toast tuli läbi minna. Auto oli jääst läbi vajunud. Puges, trügis, pressis end inimeste vahelt läbi. Juured, oksad põimuvad üksteisest läbi. Tuul puhub mantlist läbi. Pomm lõi kolmest korrusest läbi. Tunnel kaevati jõe alt läbi. Jalg läks lumekoorikust läbi. Kõne, jutt kostab seinast läbi, seinad kostavad läbi. Kardinad paistavad läbi. Soost kaevati kraav läbi. Küla vahelt läheb tee läbi. Tee oli umbe tuisanud, autod ei saanud, pääsenud läbi. Sõitsime Tartust läbi. Katus jookseb läbi, sajab läbi. Kingad lasevad vett läbi. Liha aetakse hakkmasinast läbi. Lauad tuleb veel höövelmasinast läbi lasta. Tõmbasin, kriipsutasin kirjutatu läbi. || mööda. Laske, lubage (mind) läbi! Sportlased marssisid tribüüni eest läbi. || (piltlikes väljendites). Hea mõte sähvatas, välgatas, käis peast läbi. Hirmujudin käis südame alt läbi. Koosoleku otsus kanti protokollist läbi. Dokumendid käivad kaadriinspektori käest läbi. Kuigi asja hoiti salajas, imbus, tilkus siiski ühtteist läbi. See vale paistab läbi.
2. esineb ühendites, mis väljendavad (mööda minnes) korraks sisseastumist. Töölt tulles astusin poest läbi. Tule meilt mõnikord läbi. Käi kantseleist läbi ja võta allkiri. Turist ainult jookseb muuseumidest, näitustelt läbi. Tahaksin korraks kodunt läbi põigata.
3. esineb millegi terviklikkuse katkestamist, millessegi augu, lõhe vms. tekitamist väljendavates ühendites. Rihma, köit, nööri, juhtmeid läbi lõikama. Torkab nahast naaskliga augu läbi. Trellid viiliti läbi. Redelil on osa pulki läbi saetud. Tal on jalg sõjas läbi lastud. Vesi murdis tammi läbi. || (piltlikes väljendites). Karjatus lõikas öise vaikuse läbi. Jutt nagu lõigati läbi, kui ülemus sisse astus.
4. katki, tarvitamiskõlbmatu(ks). Rõivad kuluvad läbi, ülikond on täiesti läbi. Kulutab kingad ühe suvega läbi. Saabastel on tallad läbi. Vool katkes, keegi on korgid läbi lasknud. Triikraud põles läbi. Autol on mootor läbi. Taskulamp ei põle, patarei on vist läbi.
5. otsa, otsas. Raha, palk, stipp on läbi. Oskab raha läbi lüüa. Lõi vanemate vara läbi. Toiduvaru oli, sai paari päevaga läbi. || (ruineeritud tervise, kurnatuse, väsimuse jne. kohta). Tervis, närvid, süda, kopsud on läbi. Tal on jalad, käed, selg läbi. Eksamisessiooni lõpuks olin päris läbi. || (lootusetu olukorra kohta). Läbi, pole enam mingit lootust! *Äriga on nagunii asjad läbi. Varanatuke, mis on, see on naise nimel .. M. Metsanurk.
6. (ajaliselt:) mööda(s), otsa(s). Suvi, puhkus on läbi, saab varsti läbi. Tööaeg, vastuvõtuaeg, tähtaeg on läbi. Kas eksamid on läbi? || (teat. arv minuteid) rohkem kui (ümardatud kellaaeg). Kell on veerand kolm läbi. Minu kell on kolm minutit kaheksa läbi. || (õppeasutuse vms. lõpetamise kohta). Tal on kool, ülikool, instituut, tehnikum, kursused läbi.
7. esineb suhtlemist, omavahelist sobimist vms. väljendavates ühendites. Oleme küll naabrid, aga läbi me suurt ei käi. Nad saavad (omavahel) hästi läbi. Rääkisime asja omavahel läbi.
8. esineb hakkamasaamist, toimetulemist väljendavates ühendites. Tuli vähesega, piskuga, kitsalt läbi ajada. Saame ilma teie abita läbi. Ta ei saa paki sigarettidega päeva läbi. Katsume kuidagi palgapäevani läbi tulla. Tuli läbi ajada petrooleumilambiga, oma jõu ja nõuga. *.. ta polnud jutukas tüdruk, ajas jah ja eiga läbi. L. Promet. *.. kuidas ta tudengina ka oli ... vedas kuidagi läbi, jah? A. Liives.
9. esineb õnnestumist, kordaminemist, eesmärgile jõudmist väljendavates ühendites. Mis ta pähe võtab, selle ta ka läbi viib. See nali, vigur, number, nõks ei lähe (sul) läbi. Püüab oma arvamust, seisukohta läbi suruda. Pressib vahendeid valimata oma tahtmise läbi. Kas said eksamil läbi? Ettepanek läks läbi. Kandidaat ei läinud valimistel läbi. Toimetaja ei lasknud artiklit läbi. Sinu mees lööb igal pool läbi.
10. esineb ebaõnnestumist, ebaedu väljendavates ühendites. Kukkus, lendas eksamil läbi, professor olevat ta läbi kukutanud. Film, kandidaat kukkus läbi.
11. algusest lõpuni, kogu ulatuses; üleni, täiesti; põhjalikult, üksikasjalikult. Läbi lugema, elama, põdema, otsima, uurima, mõtlema, kaaluma. Läbi peksma, kolkima, klobima, nüpeldama, sugema. Läbi noomima, hurjutama, näägutama, pragama, sõimama. Teretasin kõik kättpidi läbi. Olen kõik tuttavad läbi helistanud. Kobas, katsus taskudki läbi, tuhnis kõik sahtlid läbi. See mees on poole maailma läbi käinud. Jooksin kogu linna, kõik kauplused läbi. Järv traaliti läbi. Sõjaväeosa kammis metsa läbi. Katseandmed töötatakse läbi. Kaup on läbi müüdud. Arst vaatas haige läbi. Seda pole me veel koolis läbi võtnud. Vihm leotab rõivad läbi. Pesu on leos, pärast pesen läbi. Tainas tuleb korralikult läbi segada, läbi sõtkuda. Leib, liha on hästi läbi küpsenud. Toit tuleb korralikult läbi mäluda.

keskelt läbi vt keskelt

kriipsu läbi tõmbama vt kriips

[kellegi] laul on läbi vt laul

lips on läbi vt lips [-u] [3]

läbi ja läbi, läbi ja lõhki
läbinisti, täiesti, täielikult, läbi-lõhki. Juhan on vembumees läbi ja läbi. Ta on läbi ja lõhki aus mees. Tunneb oma tööd läbi ja lõhki.

omadega läbi olema vt oma

rääkima ‹räägin 42›
kõnelema
1. kõneelundite abil sõnu ja lauseid moodustama, neid kuuldavale tooma. Valjusti, vaikselt, sosinal rääkima. Aeglaselt, selgesti rääkima. Laps alles õpib rääkima. Oskab rääkida ainult üksikuid sõnu. Räägib imelikult läbi nina, võõrapärase aktsendiga, r-i põristades. Räägi täie häälega. Tahtsin rääkida, aga naer tükkis peale. Kahekesi olles tavatsesid nad rohkem vaikida kui rääkida. Ei saa suurest ehmatusest, suure ehmatuse tõttu rääkida. Pole harjunud mikrofoni rääkima. Kogu aeg muudkui räägib ja räägib. Orja peeti rääkivaks tööriistaks. || (lindude, loomade kohta:) inimkõnet meenutavat häält kuuldavale tooma. Õpetas papagoi rääkima. Ahvid ei mõista rääkida.
2. kõnelemise teel mõtteid, tundeid, arvamusi jne. teatud viisil väljendama. Lahkelt, sõbralikult, naljatlevalt rääkima. Avameelselt, ausalt rääkima. Poisid rääkisid inetult, rumalasti. Mees räägib pikalt-laialt, ääri-veeri, ümber nurga 'keerutades, vihjamisi'. Ülemus räägib temaga kuidagi mokaotsast. Milleks mõistu rääkida, ütle otse. Räägib värssides. Mõttetusi, vaimukusi rääkima. Ei tahtnud tõtt rääkida. Kui õigust rääkida, siis ma ei tea sellest suurt midagi. Kes räägib? (küsimus tundmatule helistajale). Siin räägib Vello Vaher (enda esitlemine telefonis). Mis sa räägid, mis te räägite! (uskumatust väljendav hüüatus). Kipub suu asemel kätega rääkima 'kallale tikkuma'. Laps räägib siis, kui kana kuseb. | piltl. Relvad, kahurid hakkasid rääkima. Silmad, pilgud räägivad. Jäljed räägivad vahel väga palju. Faktid rääkisid ise enda eest. Mõned asjaolud räägivad selle vastu 'satub iseendaga vastuollu'. || mingit keelt v. murret oskama v. valdama. Inglise, läti keelt rääkima. Rääkis mingit võõrast keelt. Mees räägib hästi mitut võõrkeelt. Ta ei räägi midagi peale emakeele. Eesti keelt räägitakse üsna väikesel maa-alal. Naine räägib kohalikus murdes, kohalikku murret.
3. midagi käsitlema v. teatama, millestki jutustama. Reisimuljeid, kalamehejutte rääkima. Räägivad äriasju, äriasjadest. Isa räägib sageli oma noorusest, elukäigust, seiklustest. Räägitakse ühest ja teisest, maast ja ilmast. Rääkis seda, mis ta tähele pannud. Ära räägi seda, sellest kellelegi. Ma sulle räägin, aga ära edasi räägi. Räägi, mis küla peal uudist, mida külas kuulsid. Liisa teadis rääkida, et.. Raadio rääkis, et.. Sinust räägiti raadios. Läks juhtunust emale rääkima. Poiss rääkis õpetajale (kätte), mis teised olid teinud. Kes sellist hullu juttu räägib? Nüüd sa rääkisid ennast pigisse! Kaval mees, räägib veel ennast puhtaks. Ei julge rääkida, mis hingel pakitseb. Temast räägitakse hästi, halvasti, nii head kui kurja. Ei maksa tühja 'alusetut, ebatõtt' rääkida. Mis sa patrad, räägi ikka mehejuttu ka! Esinejad on kõik kandidaadi poolt rääkinud. Sama hea, nagu räägiks seinale, kurtidele kõrvadele. Räägi, mis sul rääkida, rääkimist. Vanaema teab palju muinasjutte rääkida. Arst laskis haigel ennast tühjaks rääkida. Töö on raske, mis seal rääkida. Maja oli uhke küll, mis seda rääkida. Isagi ei tõsta seda kivi, mis siis veel pojast rääkida 'poeg veel vähem'. Tänavusest õunasaagist pole, ei maksa rääkidagi. Kas said haiget? – Ära parem räägi! Millest süda täis, sellest suu räägib. Tea palju, aga räägi vähe. Söö, mis küps, räägi, mis tõsi. || mingis asjas (ümber) veenma. Püüab Antsu nõusse rääkida. Peab juhataja jutule minema, ehk annab veel rääkida. Tal õnnestus partner pehmeks, surnuks rääkida. Kaaslased käisid nii kaua peale, kuni rääkisidki Pauli uimaseks. Poiss rääkis onu kaasa tulema. Kõik räägivad talle, et ärgu jätku kooli pooleli. *Emal tuli anuda Muhu preestrit Bobkovskyt, et see sõidaks Tallinnasse ja räägiks poja vangist lahti. O. Kruus. || (rahvasuu kohta, sageli impersonaalselt). Nõnda räägib pärimus, legend, rahvasuu. Rahvas räägib, et tulevat külm suvi. Kurjad keeled räägivad, et ta on lapsega tüdruk. Siberi pakane räägitakse meie omast talutavam olevat. Temast räägitakse naljakaid asju. Selle tembuga pani ta kogu küla endast rääkima. Parem suu sisse rääkida kui selja taha. *Vaenlase hävitamine kuulutati kangelasteoks, millest tulevad põlved pidid imetledes rääkima.. M. Metsanurk. *Kui Juhani kosimine räägitavaks tõusis, kuulis Jüri isa suust, mis vastumeelt temale poja kosimine olnud.. F. R. Kreutzwald. || (kirjalikult). Autor rääkis oma näidendis põletavatest probleemidest. Luuletus räägib armastusest. Ajalehed teavad imeasju rääkida. Press, ajakirjandus rääkis sõjaohust. Vadjalastest räägitakse kroonikas mitmel pool. Uues seaduses ei räägitavat abiteost midagi. Praegusaja teadus räägib sellest hoopis uut moodi.
4. juttu ajama, vestlema, midagi läbi arutama. Salajuttu rääkima. Verneriga juba rääkisime eile telefoniga, telefoni teel. Tahan sinuga pisut omavahel, nelja silma all rääkida. Mul ei õnnestunud temaga sõnakestki rääkida. Praegu pole enam aega, homme räägime edasi. Nad rääkisid avameelselt nagu mees mehega. Huvitav, mida naised kohvikus tundide viisi räägivad. Maali on uhke tüdruk, ega ta igaühega ei räägi. Asi pole veel lõplikult selgeks räägitud. Räägime nüüd selle jutu sirgeks, klaariks. Õpetajal on tarvis vanematega poisi pärast rääkida. Millest, mille üle te räägite? Alles siis, kui suu soojaks räägitud, võib asja juurde asuda. *Toas, seal on Mikanori ema ja isa, ei saa suust suhu [= ilma tunnistajateta] rääkida... O. Jõgi (tlk). || kõnek kokku leppima. Nõnda sai ka tehtud, nagu oli räägitud. Hinna suhtes, öömaja asjus on mul temaga juba räägitud. *Sammul noogutas, et siis on hästi, kalpsas kämblaga Antsu õlale, et oleme rääkinud, ja läks edasi. E. Maasik.
5. kõnet pidama, kõnega esinema. Koosolekul, aktusel rääkima. Miitingul rääkis mitu inimest. Kõneleja rääkis peast, paberilt. Läks kõnepulti ja hakkas rääkima. Pastor räägib kantslist. Advokaat rääkis pikalt süüaluse kaitseks. Käis enne valimisi maal rahvale rääkimas.
6. piltl millestki tunnistust andma, midagi aimata laskma v. tõendama. Punetavad silmad rääkisid nutust. Statistika räägib majanduse tõusujoonest. Muinaslinnused räägivad siinse ala kunagisest tihedast asustusest. Kalmistul räägib kõik kaduvusest. Kõik rääkis sellest, et.. Kogemused räägivad selle teesi vastu, kahjuks. Nende suur sarnasus rääkis veresuguluse poolt, kasuks. *Rammust rääkisid tema piht ja õlad, rammust tema kõnnak ja kaelgi. A. H. Tammsaare.

[kellelegi] auku pähe rääkima vt auk

ette rääkima

1. millestki toimuvast eelnevalt rääkima, midagi eelnevalt kirjeldama v. milleski eelnevalt kokku leppima. Meil oli ette räägitud, et sõidame laupäeval. *Aga miks ma sulle ette räägin, ajapikku teeb see [= laevaelu] end ise selgeks. N. Baturin.
2. kellegi kohta räägitut, öeldut asjaosalisele kätte rääkima. Rääkis miniale sõna-sõnalt ette, mis ämm tema kohta öelnud.

kaasa rääkima

1. millegi kohta oma arvamust avaldama, arutlusest, keskustelust osa võtma. Mul pole siin sõnakestki kaasa rääkida. Suguharu liikmetel oli õigus kõigis asjus kaasa rääkida. *.. ta otsis pingsalt jutuainet, mis oleks olnud huvitav ja kus ta oleks saanud ka kaasa rääkida. T. Vint.
2. omalt poolt mõju avaldama, (otsustavalt) kaasa mõjuma. Tema maalidel räägib palju kaasa faktuur. Selle asja otsustamises räägivad ka tunded oma sõna kaasa. Iluuisutamise medalite jagamises oli meie sportlastel vähe kaasa rääkida. Rahval polnud oma maa saatuses mingit võimalust kaasa rääkida. *Sest Poe on vähemalt neljas valdkonnas kõvasti kaasa rääkinud: luules, õudusjuttudes, detektiivlugudes ning teaduslik-fantastilises ehk ulmekirjanduses. K. Saaber.

kokku rääkima

1. kokku leppima. Paistab, nagu oleksite omavahel kokku rääkinud. Rääkisime kokku, et kohtume pühapäeval. Kaupmehega rääkis ta hinna suhtes kiiresti kokku. Nad on kõiges kokku rääkinud.
2. (rohkesti) segast, igasuguseid asju rääkima. Kahetseb, et oli igasuguseid jutte kokku rääkinud. Räägib maad ja ilmad kokku. Ei mäleta isegi enam, mida ma seal kokku rääkisin. Naiivitar rääkis kõige veidramaid asju kokku.

lahti rääkima
lahti mõtestama, millestki lähemalt, põhjalikumalt rääkima. Pärast sissejuhatust asus lektor teemat lahti rääkima.

läbi rääkima
arvamusi vahetama; nõu pidama. Tulin töökoha pärast läbi rääkima. Koosolekul on täna tähtsad asjad läbi rääkida. Räägib naisega läbi, mis edasi teha. *Selle järel tehti pikem vaheaeg, nähtavasti selleks, et valimiste asjus omavahel läbi rääkida. F. Tuglas.

maha rääkima

1. kõnek midagi algusest lõpuni, kogu ulatuses ära rääkima. Meil on sinuga üks tõsine jutt maha rääkida. Rääkige nüüd oma jutud maha! Kosjalauas räägiti ka kaasavarajutud maha. *Ta [= lavastaja] tegi minuga proovi ja ma rääkisin osa hea hooga maha.. L. Anvelt.
2. van kokku leppima. *Meie vahel oli nõnda maha räägitud, et ta täna vaikselt ära sõidab.. A. Gailit.

musta valgeks rääkima vt must

selget keelt rääkima vt keel

sisse rääkima

1. midagi helikandjale rääkides jäädvustama. Muinasjuttu, raamatut sisse rääkima. Rääkis sisse uue keeleheliplaadi, kasseti.
2. oma jutuga ennast v. kedagi teist mingis asjas (tahtmatult) paljastama (2. täh.) Ülekuulatav vaikib, et kaasosalisi kogemata mitte sisse rääkida. Vaadake, et te mind sisse ei räägi! Ats seletas, põhjendas, puterdas ja rääkis end veel rohkem sisse.

suud puhtaks ~ tühjaks rääkima vt suu

taga rääkima
keelt peksma, kellestki tagaselja (halvasti) rääkima. Keegi pole juhatajat hullemini taga rääkinud kui tema sekretär. Naised lõid aega surnuks tuttavaid taga rääkides. Pole ilus teist taga rääkida.

teist keelt rääkima vt keel

tuulde rääkima vt tuul

vahele rääkima
sekkuma teiste jutusse, seda omapoolse jutu v. ütlustega katkestades. Laps ei räägi vanemaile vahele. Viisakas inimene tunneb ära, millal teiste jutule kõlbab vahele rääkida.

vastu rääkima
vastupidist arvamust avaldama, vastu vaidlema. Isa ei salli, kui talle vastu räägitakse. Keegi ei julgenud käsule vastu rääkida. Autor räägib mõnes kohas iseendale vastu. | piltl. Mõned asjaolud räägivad sellele vastu. Üks teooria rääkis teisele vastu.

välja rääkima

1. (saladust) avalikuks, teatavaks tegema. Tüdrukut ei saa usaldada, ta räägib kõik saladused välja. Ega tema jäta midagi välja rääkimata! *".. Teadsid sa seda?” – „Ei.” – „Näed, rääkisin ilmaaegu välja..” R. Kaugver.
2. täbarast olukorrast v. hädast jutuga välja aitama, välja vabandama. Eksida võib, kui oskad pärast ennast välja rääkida. Kiirust ületanud autojuht peeti kinni, aga näe, välja rääkis! Ära karda, küll ma sind ikka kuidagi välja räägin! *.. matemaatikas olgu kõik selge, seal juba ennast tühja jutuga välja ei räägi. I. Sikemäe.
3. välja kauplema. Aitas vennal pangast laenu välja rääkida. Jumal teab, mis nõksuga ta linnaloa välja rääkis.
4. hääldama. Räägib kõik vene susisevad häälikud ilusti välja. Soomlastel on raske õ-häälikut välja rääkida.

ära rääkima

1. midagi kellelegi rääkimisega täielikult teatavaks tegema. Mees rääkis oma rikastumise loo otsast lõpuni ära. Räägib emale oma mure südamelt, hingelt ära. Räägi ära, mis sind vaevab. Ma ei saa seda sinule öelda, räägid teistele ära. Teose lõpplahendust ei maksa varem ära rääkida. Kes seda jõuab ära rääkida, mis seal kõik juhtus!
2. kõnek nõusse rääkima. Algul ajas vastu, aga viimaks laskis ennast ära rääkida.
3. van kokku leppima. *Kui hind ära räägitud, siis alles võiksime oma äpardust nimetada.. A. Kitzberg.

üle rääkima

1. nii kõvasti rääkima, et see muudest häältest v. helidest üle kostab. Kõik kõnelevad korraga, püüdes üksteisest üle rääkida. Peainsener tutvustas tsehhi, masinate mürast üle rääkides.
2. midagi teist korda v. korduvalt rääkima, üle kordama. Ei tea, kas tal on meeles, peab ehk veel üle rääkima. Sõbrannad on oma seiklused juba palju kordi teineteisele üle rääkinud.

üles rääkima
van ära rääkima (1. täh.), üles tunnistama. *„Gavrilo küll, aga mitte vend, vaid vennapoeg,” kostis poiss julgesti, rääkis oma eluloo üles.. E. Bornhöhe. *.. Tiit pidas jällegi paremaks kõik puhtsüdamlikult üles rääkida. A. Hint.